Ingrid Veskiväli
  • Tutvustuseks
  • Koolitused
  • Tähtsat lugemist
  • Ülevaatlikku
  • Materjale õppimiseks
    • Matemaatikat
  • Andmete kogumine
  • Kõne arendamise toetamiseks
  • Lapse sõnavara
  • Ohumärgid kõne kohta
  • Artikulatsiooni-aparaadi harjutused
    • Puhumise ja muud harjutused
    • Harjutused 1
    • Harjutused 2
    • Harjutused 3
  • Pilte ja vahendeid õppetegevuseks erivajadustega lastega: I, II ja III osa
  • Logopeediline/ eripedagoogiline abi koolis
    • Mis on mis
    • Tööülesannete näited
    • Lugemise ja kirjutamise edutegurid õppimisel
  • Kooliminek
  • Varia
  • Otsi abi!

Mida logopeed teeb?

Picture

Logopeedilise töö eesmärk:
kommunikatsiooni,
mõistmisoskuse ning suhtlemise parandamine ja/või arendamine 



Lihtsamalt  - aitab
 sellega, et inimene saaks oma mõtte kirjalikult või suuliselt teistele
inimestele arusaadavalt edasi anda, et inimene mõistaks teiste poolt öeldut või
kirjutatut. Kui kõnet üldse ei ole, tegeleb logopeed mitteverbaalse kommunikatsiooni
arendamisega

Peamised „ohumärgid“, mille ilmnedes võiks tulla logopeedi juurde konsultatsiooni:
  • Hääldamine – kuidas laps sõnu hääldab, kas võõras inimene saab lapsest aru.
  • 4-aastase lapse hääldus peab juba olema selge ja arusaadav. Erandiks on R häälik, mille õige hääldusliigutuse äraõppimine võtab mõnevõrra kauem aega. 5. eluaasta lõpuks peaksid aga kõik häälikud olema lapsel omandatud ning häälikuühendite hääldamine korrektne.
  • Sõnavara ja grammatika –3-aastane laps peab suutma rääkida grammatiliselt õigesti (erandiks on mõned ebareeglipärased vormid nt. nuga-noad).       3-aastasel lapsel on enamasti   suur sõnavara,  ta suudab   ennast arusaadavaks teha, samuti võiks ta kasutada vähemalt 3-sõnalist lauset.
  • Jutustamine – oluline on jälgida, kas laps suudab oma kogemusi teistele edasi anda. 3-4-aastane laps ei suuda veel arvestada kuulajaga, 5-aastane laps, aga juba suudab. 5-aastase lapse kõne peaks olema sidus ning mõistetav võõrale inimesele.
  • Tuleb jälgida, kas   lapse kõnes esineb takistusi ehk kogelust.
  • Logopeedi poole võib pöörduda ka siis,  lapsel on raskusi lugema ja kirjutama õppimisega.
  • Lugemis- ning kirjutamisraskused -    logopeedi juurde tulevad peamiselt juba koolilapsed.
Logopeedi võib vaja minna raske peaajukahjustuse (ajutrauma, insuldi, ajukasvaja) läbi
elanud inimestel, kelle kõnekeskus ja neelamine on kahjustada saanud. 
Logopeed aitab  taastada kahjustada saanud funktsioone: kõneloome, kõnest arusaamine,
kirjutamine ning lugemine.

Logopeedi poole võivad pöörduda täiskasvanud, kellel on probleeme
diktsiooniga ,
kõnesujuvusega, häälega.
Logopeedi juurde tulevad ka inimesed, kelle näolihased on kahjustada saanud,   selle tulemusel on häiritud  diktsioon. Logopeed õpetab
 erinevaid artikulatsiooni-aparaadi harjutusi, mis lihased liikuma panevad.

Logopeediline abi : 
* laste kõne arengu  toetamiseks 
* koolilastele  nii suulise kui kirjaliku kõne  arendamiseks
* vajadusel täiskasvanu kõne   taastamiseks   

Powered by Create your own unique website with customizable templates.